See kuidas oleme suhtunud noorena õppimisse annab tagasiside kogu elu jooksul. Head õppimisharjumused lihtsustavad uue omandamist. Oluline on süsteemsus ja järjepidevus. Sageli unustame, et on vaja lugeda juhiseid, aga kui enam midagi muud ei aita, tuleb lugeda juhiseid.
Aegade jooksul mõistame paremini õpieesmärke ja oskame kasutada aktiivõppemeetodeid.
Aktiivõpe (active learning) – õppijad osalevad aktiivselt õppeprotsessis, mis aitab õppijatel õpitavat mõtestada ja seostada omandatud teadmisi tegelikkusega. Paneb õpilased situatsiooni, kus nad on sunnitud rääkima, kuulama, kaasa mõtlema ja kirjutama.
Jaapani vanasõna: Meister ei õpeta, vaid loob õpetliku olukorra.
Aktiivõppe märksõnad:
- Uudishimu
- Vabadus ja aktiivsus
- Originaalsus ja loomingulisus
- Avastamine
- Iseseisev mõtlemine
- Kriitiline mõtlemine
- Suhtlemine ja koostöö
- Tegutsemine vastavalt situatsioonile
- Elulised ülesanded
- Enda ja teiste töö hindamine.
http://www.ttc.ee/~luik/Praktikud/aktiivope.html
Lumepalli rühmad
Tegemist on rühmatööga, mis algab ülesande individuaalse lahendamisega. Kõik õpilased saavad sarnase ülesand ning lahendavad seda individuaalselt. Sellel järgneb paaristöö. Paarides räägivad õpilased enda poolt pakutud lahendustest, mille seast leitakse parim (sobivam, nõuetele enam vastavam, ökonoomsem vms). Edasi liidetakse kaks paari ning töö toimub neljases rühmas, kus jällegi arutatakse lahenduste üle ning valitakse parim lahendus. Seejuures, kui mõni õpilane pole rahul sellega, et tema idee paaris halvemaks loeti, võib ta oma idee uuesti välja käia ning see läheb ka arutlusele.
Neljanda etapina moodustatakse kahest nelikust kaheksane rühm, kes peab jällegi valima kõikidest eelmistest lahendustest parima jne.
Lumepalli rühmade lõpuks on kõik õpilased ühes rühmas. Selles viimases etapis liidetud rühmad enam lihtsalt ei arutle enda poolt pakutud lahenduste üle, vaid teevad ettekande. Nende ettekannete seast valitakse parim lahendus.
Lumepallimeetodit on eriti efektiivne kasutada probleemõppe korral.
Delfi meetod
Antud õppemeetod on kõige efektiivsem õppemeetodina juhul, kui silmast-silma suheldes hakkaks õpilaste omavaheline staatus klassis mõjutama üksteise poolt pakutud lahendustele või esitatud arvamustele antavaid hinnanguid. Delfi meetodit saab kasutada kõige paremini e-posti vahendusel, kuid saab ka koguda hinnanguid paberil.
Delfi meetodi korral esitatakse õpilastele esitatakse probleem, mille nad peavad reageerima (heaks kiitma või lahendusi otsima…). Iga õpilane annab oma hinnangu või pakub mingi lahenduse ning põhjendab seda. Need hinnangud/arvamused/lahendused jaotab õpetaja teistele laiali (anonüümselt). Õpilased loevad teiste hinnangud/arvamused/lahendused läbi ning kirjutavad jällegi enda oma. See on aga juba muutunud seoses teiste kirjutiste lugemisega. Etappe võib läbida paar korda. Kui delfi meetodi abil püütakse lahendada mõnda probleemi, siis võib ka läbida etappe seni, kuni jõutakse ühise või peaaegu ühise lahenduseni.
Näiteks kirjutada emakeeles mõne kirjandusteose analüüs.
Aktiivõpe (active learning) – õppijad osalevad aktiivselt õppeprotsessis, mis aitab õppijatel õpitavat mõtestada ja seostada omandatud teadmisi tegelikkusega. Paneb õpilased situatsiooni, kus nad on sunnitud rääkima, kuulama, kaasa mõtlema ja kirjutama.
Jaapani vanasõna: Meister ei õpeta, vaid loob õpetliku olukorra.
Aktiivõppe märksõnad:
- Uudishimu
- Vabadus ja aktiivsus
- Originaalsus ja loomingulisus
- Avastamine
- Iseseisev mõtlemine
- Kriitiline mõtlemine
- Suhtlemine ja koostöö
- Tegutsemine vastavalt situatsioonile
- Elulised ülesanded
- Enda ja teiste töö hindamine.
http://www.ttc.ee/~luik/Praktikud/aktiivope.html
Lumepalli rühmad
Tegemist on rühmatööga, mis algab ülesande individuaalse lahendamisega. Kõik õpilased saavad sarnase ülesand ning lahendavad seda individuaalselt. Sellel järgneb paaristöö. Paarides räägivad õpilased enda poolt pakutud lahendustest, mille seast leitakse parim (sobivam, nõuetele enam vastavam, ökonoomsem vms). Edasi liidetakse kaks paari ning töö toimub neljases rühmas, kus jällegi arutatakse lahenduste üle ning valitakse parim lahendus. Seejuures, kui mõni õpilane pole rahul sellega, et tema idee paaris halvemaks loeti, võib ta oma idee uuesti välja käia ning see läheb ka arutlusele.
Neljanda etapina moodustatakse kahest nelikust kaheksane rühm, kes peab jällegi valima kõikidest eelmistest lahendustest parima jne.
Lumepalli rühmade lõpuks on kõik õpilased ühes rühmas. Selles viimases etapis liidetud rühmad enam lihtsalt ei arutle enda poolt pakutud lahenduste üle, vaid teevad ettekande. Nende ettekannete seast valitakse parim lahendus.
Lumepallimeetodit on eriti efektiivne kasutada probleemõppe korral.
Delfi meetod
Antud õppemeetod on kõige efektiivsem õppemeetodina juhul, kui silmast-silma suheldes hakkaks õpilaste omavaheline staatus klassis mõjutama üksteise poolt pakutud lahendustele või esitatud arvamustele antavaid hinnanguid. Delfi meetodit saab kasutada kõige paremini e-posti vahendusel, kuid saab ka koguda hinnanguid paberil.
Delfi meetodi korral esitatakse õpilastele esitatakse probleem, mille nad peavad reageerima (heaks kiitma või lahendusi otsima…). Iga õpilane annab oma hinnangu või pakub mingi lahenduse ning põhjendab seda. Need hinnangud/arvamused/lahendused jaotab õpetaja teistele laiali (anonüümselt). Õpilased loevad teiste hinnangud/arvamused/lahendused läbi ning kirjutavad jällegi enda oma. See on aga juba muutunud seoses teiste kirjutiste lugemisega. Etappe võib läbida paar korda. Kui delfi meetodi abil püütakse lahendada mõnda probleemi, siis võib ka läbida etappe seni, kuni jõutakse ühise või peaaegu ühise lahenduseni.
Näiteks kirjutada emakeeles mõne kirjandusteose analüüs.
No comments:
Post a Comment